11 november 2013

Minust läks täna lahku
kuuskymmend erinevat halli
uduhalli ja tuhahalli
kummitushalli ajajoont
mida ei juhtunud.
Ma tunnen, kuidas nad oma
kylmi ja kuumi õhke
mu paljasse kuklasse puhuvad,
nende eest ei kaitse
kõrgeimgi mantlikrae
kõige soojemgi sall.

Ma ei näe neid enam silmanurgastki
nende teelahkmed on juba möödas
aga ma võin meenutada,
et ma teadsin neid -
ja kurvastada nende ärajäämist.
Ja rõõmustada, et värvid on
maailmas ikka veel alles;
selles maailmas, mida ma parajasti elan,
on mälestus nende ärajäämisest nyyd
yhte masinasse
yhes märgisysteemis
ylesse tähendatud.

(11 kooljakuud 10226)