teeks

Kirjutaks midagi, aga ei oska
liiga kiiresti jooksevad ära
lilled helmed ja metsloomad

kujuks midagi, aga liiga
tavalised tunduvad
ka kõige kaunimad kuldsete
ja verevate
lõngade keerud
mida välja mõelda suudan

mõtleks midagi, aga mõtted
jooksevad liiga kiiresti
minu silmade eest läbi
silmade, mis tegelikult hästi ei näe
silmade,
mis näevad ainult olematuid asju selgelt

vahtravärvi sõrmeotsad
hoiavad uut
äsjaavastatut
mis usutunnistuseks ei tohi saada

hõbesõrmused nendessamades sõrmedes
enam ei yhtegi lohelikku
nyyd ainult
enda
yhiskonna
ja vanemate eest

arm käeseljal
nimetäht
või see märk
mis mind hoiab-tähendab

armid sõrmedel
need märgid
mida mäletama peab

nuga vööl
Helsingist
sellest poest
kuhu sa seekord ei tulnud
ja pooleldi söödud võileib
mida ehk ainsana mäletan,
visatud kajaka pihta
kes tegelikult olemas oli

roosa roos
ehk saabki ta tagasi koju
tyrkiis selle kõrval
ja hõbe
su kaeluses
alles jäetud Pyy silmas

(porikuu 11., 10222)