29 juuni 2007

*

Iga päev on eriline
Iga päev kordub
Samasugune oli ta
Kuuring varem
Samasugune on ta
Kuuring hiljem

Eriline on see, mis ei kordu.
Sündmused,
Nende kajad mõtetes,
Nende tulemused ja
Jäljed hilisemates aegades.

Jaanikuu 10220

16 juuni 2007

Lendutõus

Jõudes sinna, kust edasi jalad ei kanna
Tuul mustades tiibades
Lennata siiski ei anna.
Vaatan edasi, tagasi, ümber
on punane taevas.

Sa tuled, kuid peatud eemal.
Kauge kuningas võõrast ilmast
Juuksed lehvimas tuules,
Tulenooline pilk silmas
leebub kui vaatad mu poole.
Ei kõrveta, soojendab vaid.
Mõtted lähevad vanale muinasloole
kus õilis on rüütel, nõtke ta neid.

Oled korraga võõras ja oma
Parim mida võiks tahta,
Pole kallimat maailmas.
Vaatan eemale, hetkega oled siinsamas,
Hoiad kätest, koos sinuga olen ma vaba...
Kas lendame?

16 jaanikuu 10220

Kaks Ühes

Kui ühtmoodi raskel rõhuvad õlga
Kotis raamat ja soomuskinnas,
mõlemad valed, mõlemad õiged.

Kui reaalsus ja uni
puutuvad kokku ainult endas
ja mõlemat korraga ei saa.

Ja kui ka parima tahtmise juures ei tea, kumb on kumb,
Kardad ärgates avastada, et reaalsus on kadunud,
Või loodad magama jäädes, et suudad veel und näha...

Kas suudan end rebida
Ei, mitte vabaks ahelaist, vaid
kaheks osaks ja seejuures terveks jääda?
Või jään sillaks kahe vahele, kuulumata kummassegi, alati kukkumist kartes?
Jäädes lahendust ootama, seda ei tule.

13. aprill 2007 (urbekuu 10220)

*

Kui mõtted mängivad lõngakera
Mille kass on segi kratsinud
Ja harutades tuleb neid juurde
Kuni kogu kolba sisemus
On täis värvilisi niitlõngu

Kui päike lõõskab nagu viimasel päeval
Ega sulata hirmujääd hingest
Mis on olnud kosmosekülmuses
Terve igaviku

Kui kihutad mööda kiirteed
Ega oska autot juhtida
Ja üle ei jää midagi
Peale lootuse, et kõik läheb hästi
Jääd ellu vaid hingest hoides.

Võid võtta vasara,
Et taguda puruks mõtted
Võid võtta tõrviku,
Et sulatada hirm
Võid vajutada pidurit,
Et pääseda
Aga mõte jääb samaks.

10. aprill 2007

*

Tahaksin ära
Kinnitaks kõrgele köie
ja selle otsa ämbri.
Istuks ämbrisse, kiigutaks
Ja siis enam ei liigutaks
Kuni potsatan heasse. Maha
Jääksid kõik arved

Või hoopis ehitaks parve
Põhjapalgid saaks sõprusest
Headest sõnadest keerutaks köied
Neid hoidma
Purjeks tuulejuuksed ja...

Tulge ka! Ei saa?
Olete kinni maas,
kaugookean hirmutab?
Ärge kartke, me jõuame
Kuhugi välja
Ja seal pole parem
On ainult tunne, et nii on valem,
et peaks olema tagasitee
sest ikkagi see pole see.

6. aprill 2007