28 november 2007

*

Ei suuda igatseda
soolalinna
kus juured on kaldakivis
Igatsen vaid teise kaldata vett
mida siit ei paista.

Sinna jõuda võib unes
või ohvreid tuues
vaid viivuks
Ärgata unest siin müürita linnas...
Rohi on mujal rohelisem.

(kooljakuu 10220)

*

Tantsides üksinda
Keegi ei näe
Peale peeglisilmade

Hingates muusikat
Mõteldes jalgadega
Unustades maailma

Vabadus...

(kooljakuu 10220)

12 november 2007

*

Kõige kallimale
Astu sisse,
ulmakuningas punases mantlis.
Tule või läbi unenäopeegli
ja ütle, et siin on hea.
Ütle, et sind hoidvad
ahelad on vaid paberist,
säärasest õhukesest ja
äravisatavast.

Sest mina ei oska
liikuda unedes.
Olen vaid Tuhkatriinu
ilma haldjast ristiemata,
ja loodan, et king
on niisamagi paras.
ja loodan, et hing
ei pigista.

(11. kooljakuu päev 10220)

Muinasjutt

Tuleb prints.
Kuusemetsasilmine.
Haldjakulmne.
Tihnikuripsmene.
Näeb see pilgunool südamepõhja?

Annab käe.
Marmorraiutu.
Siidilihvitud.
Kõikeoskava.
Ulatun ma selleni?

Sosistab sõnu.
Tähesäravaid.
Uduõrnu.
Hingeläbistavaid.
Kuulen ma neid?

Avan südame,
et näeks.
Sirutan,
et ulatuks.
Pingutan,
et kuuleks.

(11. kooljakuu päev, 10220)

12 september 2007

*

Üks suvine asi vajus netipuuduse tõttu teiste paberite vahele.

Läbi on saamas
see üürike õnnelik suvi

Ja kuigi veel kuu
teda olema peaks ju järgi
kui vaadata kalendrit

on päevade sisustust silmates
ta otsas juba homme,
ehk kestab ülehomseni.

Siis tuleb sügis
Tagasi suurde linna
Ma harva vaid satun

On kurb
et kõik kõige parem
nii kiiresti läbi saab.

Jää viivuks veel,
kuldne, suurepärane,
soe ja õnnelik suvi.

(30 heinakuud 10220)

11 september 2007

Öös on asju

(Eellugu - külas või veidi kaugemal toimub suur pidu. Vana ja väeti isa, kes sinna ise ratsutada ei saa õpetab poegi, kuidas seal käituma peab, et talle häbi ei tehtaks.)
Esiotsa jäta meelde
Ära liialt mõdu pruugi,
tõsta täita topsikesta,
pruugi liialt peekri seesta
Ära jää sa järgmiseksi
Mõdulaulale magama,
Pingi peale pikutama,
Laua peale laiutama,
Laua alla laisa peaga,
Kolmandaksi kuulatele
Mis sääl kaimud kõnelevad
Sõbramehed seletavad,
Omad mehed otsustavad
Õiged mehed õiendavad
Siis tule targasti tagasi
kohemaid kodulävele
tõtta oma taresse
uusi jutte jutustama
võõraid jutte...
tarku jutte...
Venda läkski

(järellugu - esimene vend ei teinud, teine vend ei teinud, kolmas läks ja sai hakkama, tuli kohe tagasi ka.)

11 sügiskuud 10220

29 juuni 2007

*

Iga päev on eriline
Iga päev kordub
Samasugune oli ta
Kuuring varem
Samasugune on ta
Kuuring hiljem

Eriline on see, mis ei kordu.
Sündmused,
Nende kajad mõtetes,
Nende tulemused ja
Jäljed hilisemates aegades.

Jaanikuu 10220

16 juuni 2007

Lendutõus

Jõudes sinna, kust edasi jalad ei kanna
Tuul mustades tiibades
Lennata siiski ei anna.
Vaatan edasi, tagasi, ümber
on punane taevas.

Sa tuled, kuid peatud eemal.
Kauge kuningas võõrast ilmast
Juuksed lehvimas tuules,
Tulenooline pilk silmas
leebub kui vaatad mu poole.
Ei kõrveta, soojendab vaid.
Mõtted lähevad vanale muinasloole
kus õilis on rüütel, nõtke ta neid.

Oled korraga võõras ja oma
Parim mida võiks tahta,
Pole kallimat maailmas.
Vaatan eemale, hetkega oled siinsamas,
Hoiad kätest, koos sinuga olen ma vaba...
Kas lendame?

16 jaanikuu 10220

Kaks Ühes

Kui ühtmoodi raskel rõhuvad õlga
Kotis raamat ja soomuskinnas,
mõlemad valed, mõlemad õiged.

Kui reaalsus ja uni
puutuvad kokku ainult endas
ja mõlemat korraga ei saa.

Ja kui ka parima tahtmise juures ei tea, kumb on kumb,
Kardad ärgates avastada, et reaalsus on kadunud,
Või loodad magama jäädes, et suudad veel und näha...

Kas suudan end rebida
Ei, mitte vabaks ahelaist, vaid
kaheks osaks ja seejuures terveks jääda?
Või jään sillaks kahe vahele, kuulumata kummassegi, alati kukkumist kartes?
Jäädes lahendust ootama, seda ei tule.

13. aprill 2007 (urbekuu 10220)

*

Kui mõtted mängivad lõngakera
Mille kass on segi kratsinud
Ja harutades tuleb neid juurde
Kuni kogu kolba sisemus
On täis värvilisi niitlõngu

Kui päike lõõskab nagu viimasel päeval
Ega sulata hirmujääd hingest
Mis on olnud kosmosekülmuses
Terve igaviku

Kui kihutad mööda kiirteed
Ega oska autot juhtida
Ja üle ei jää midagi
Peale lootuse, et kõik läheb hästi
Jääd ellu vaid hingest hoides.

Võid võtta vasara,
Et taguda puruks mõtted
Võid võtta tõrviku,
Et sulatada hirm
Võid vajutada pidurit,
Et pääseda
Aga mõte jääb samaks.

10. aprill 2007

*

Tahaksin ära
Kinnitaks kõrgele köie
ja selle otsa ämbri.
Istuks ämbrisse, kiigutaks
Ja siis enam ei liigutaks
Kuni potsatan heasse. Maha
Jääksid kõik arved

Või hoopis ehitaks parve
Põhjapalgid saaks sõprusest
Headest sõnadest keerutaks köied
Neid hoidma
Purjeks tuulejuuksed ja...

Tulge ka! Ei saa?
Olete kinni maas,
kaugookean hirmutab?
Ärge kartke, me jõuame
Kuhugi välja
Ja seal pole parem
On ainult tunne, et nii on valem,
et peaks olema tagasitee
sest ikkagi see pole see.

6. aprill 2007