Jälgida jääpurika tilkumist,
kuulata rohtu kasvamas ja
piiluda paisuvaid pungi.

Kevad on õues, ta kustuda lootust
ei lase. Kui mõnikord tahakski.

Pillata pisaraid jääpurikaga võidu,
kuulata olematut sammukaja ja
kasvatada kurbust noorte lehtede asemel

kui enam ei taha; jaksamata kanda
kevade raskust, omasemat sügistalvele.

Leida vikeraar kukuvas veepiisas ja pisaras,
nautida vaikust, kus puudub päevamüra ja
oodata rõõmu õisi puhkemas pungadest.

Sest õues on kevad, mis kustuda lootust ei lase.

(mahlakuu 16., 10221)