24 mai 2012

***

Keset vaikust

kostab yksinduse hääl.
See on su sõbra varjukuju
Su sõber sinu peas
Oma olematuses võib
ta öelda asju
Mis kunagi heliks ei saa

Lõppeks on ju see kõik
ainult hääle mälestus
ainult see, mida sa
juba ammu teadnud oled
kartnud oled
Oma yksinduses võtad sa
Tänulikkusega vastu
kõige hullemaid hirme
katad oma kindlusetusega
banketilaua kõigele
mis haiget teha saab.

Jääb ainult
tindi paberisse vajumise sahin
varjude hääletud sammud
igavesti ytlemata jäävad mõnitused
pilkamas sind kesk ööd
kui reaalsuse piirid on
õhemad kui siidpaber
Ja tähevalgus liiga terav
unepimedusest tulnud silmale.

Hommik unustab.

(24 lehekuud 10225)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar