sinu
hoolimisest raske paikäsi
vajutab mu maadligi
ja lähedust täis kallistused
ei lase hingata

ma vaikin ja naeratan.
mille poolest olen siis parem
sellest põgenenud hulkujast?

(lehekuu 13., 10222)

*

Minu head soovid on sinuga
kui sa lähed
yle koduheinamaa
teist tundrut kaudu
kolmandast kuusemetsast läbi
neljandast nõmmest yle
viienda vee äärest
kuuendat kullajälge pidi
seitsmenda soo taha
sajandat korda sõtta.

Sina ei pea langema selle pärast,
et taganutjat pole,
kuigi minu silmaveed
on juba ammu
ära voolanud
ja kõik pudeda
endaga kaasa viinud.

Sina saad tulla tagasi
yhena tähepoegadest
ja tuua kodumaile
helkivaid hõbehelmeid kaasa,
ja kirjusid kive
ja ammuunustatud lugusid
ja uute aegade lõhna
vanas nahkkotis.

(27 mahlakuud 10222)

Oota hirmu ja himuga
aega kui saan
tõmmata jalga kaugelkäimise saapad
pakkida kotti oma elu
ja kõik unedes nähtud kirjud vööd
käimaks yhest kohast teise
kauplemas neid maha
hõbeda ja helmeste eest
öösiseks peapadjaks kuuseoksakuhi
või seesama õnnetu seljakott
mille raam juba ammu laguneb.

(urbekuu 28., 10222)

kelle

see linn on minu oma
tema tornid on minu
ja väravad minu
tema varjud on minu
ja päiksed on ka

see meri on minu oma
tema lained on minu
ja hall on minu
tema tormid on minu
ja sillerdus ka

see tuul on minu oma
tema ohked on minu
ja iilid on minu
tema öösine lehvimine on minu
ja hingeõhk korstnas on ka

see maa on minu oma
tema niidud on minu
ja kadakad minu
tema väljad on minu
ja metsad on ka

see tuli on sinu oma
tema soojus on sinu
ja värvid on sinu
tema leek on sinu
ja valgus on ka

(sydakuu 29, 10222)

paar mõtet

Pyy silmas näen metslooma jälge
Kuid tema sulisryy on veel pooleli.

Kivikõlinast kuulen helisemas su naeru
aga seda käima panna pole veel aeg.

Juba jooksevad teised jäljed
läbi su unelumede,
kolmandad ootavad veel ees.

Kolm... oli neid kolm kirja pandud
või on mul mõni meelest läinud?

Kolm... Kuidas ytlesidki,
mina, see kolmas.

Tähtede tina valgub tulisena mu hinge
nähes neid teisi tähti. Aga veel pole aeg sulada.

Vesi koguneb tammi taha,
et kevadine sula võiks selle sealt valla päästa.

Puhas pikslite raiskamine.

(8 sydakuud 10222)

linn

tornide linn, varjude linn,
surnud sõjameeste kummituste linn
mu kodulinn

soolalinn, vana linn,
kaotatud ja võidetud vabaduse linn,
mu kodulinn

myyride linn, väravate linn,
pettumuste ja võitude linn,
mu kodulinn

katuste linn, tuvide linn,
talveöölumma ja loojangu linn,
mu kodulinn

mägede linn, käikude linn,
paljude raamatute mõtete linn,
mu kodulinn

kuplite linn, akende linn,
suvelõõsa ja varaste koitude linn,
mu kodulinn

kaarte linn, nurkade linn,
kiirete ööde ja kirgede linn,
mu kodulinn

(heinakuu 15., 10221)

Leida k2ttesaadavatest
aga sellegipoolest l6pututest avarustest
m88dunud hetkede liblikaid
t6mmata nad juukseniitidega
enda elu kylge
et nad t2hendaksid
rohkem kui neile m22rati
ja rohkem kui keegi uskuda oskakski
t2hendaksid p2ikest ja halastust
yhele 6nnelikule 6nnetule
kes v6itis kunagi ammu k6ik
mida kaotada oli
seda isegi pyydmata.

(jaanikuu 3., 10221)

Sa oled

Ulmade kuningaks nimetan sind.
sest sa tihti k6nnid mu unedes.
Kahe silmapilgu vahel p88rad ette teise pale
ja ma ei tea kumba uskuda.

Yksikuks teek2ijaks v6ib sind ytleda
k2id samuti ringi ju eluski.
Kahe sammu vahel ehk m6tled korraks sihile
ja ma ei tea kas ka mulle.

(lehekuu 22., 10221)

Kui k6ik on antud, mis anda oli
Kui k6ik on tehtud, mis suutsin
Ja sellest j22b ikkagi v2heks

Kui k6ik on tuntud, mis tunda oli
Kui k6ik on 8eldud, mis sydamel
Ja ikkagi sellest ei piisa

Kui k6ik on l2bi, mis kunagi oli
Kui k6ik on muutunud tundmatuseni
Ja midagi siiski on alles

Kui enam ei jaksa, siis pyya veel
Kui enam ei taha, siis meenuta, tahtsid
Kui enam ei oska, siis proovi ikka
Niikaua kuni k2es ongi v6it v6i l6pp
............................

M2lestused karpi
Pisikeses kapis
Ilusal m2el, kus inimesi ei ela,
Ainult varjud ja tondid
kellega p2evast p2eva r22kida.
Kui inimesi j22b elus nii v2heks,
et igayks, igaminut
on kallimast kallim kingitus,
ei tohi neid puutuda.
Vaata vaid kaugelt,
muidu kaovad unede taha
ja hajuvad m2lestusteks.
V6ib vaid loota, et tulevad ise
ja teevad sulle pai
.............

Pyyda unede materjali k2tte ei saa
M88dunud 6nn on m88das,
kuid samasuur v6ib uuesti tulla,
on vaid vaja surmani tahta ja igatseda
k6igest hingest, k6igist hingist
iga karvaga.

Yhte p6imitud juuksekarvad
Suutsid kas saatusi p6imida?
V6lutykki, talismani sai tykk hinge.
L6plikult, tagasiv6tmisv6imaluseta
......................

(lehekuu 5., 10221)

Jälgida jääpurika tilkumist,
kuulata rohtu kasvamas ja
piiluda paisuvaid pungi.

Kevad on õues, ta kustuda lootust
ei lase. Kui mõnikord tahakski.

Pillata pisaraid jääpurikaga võidu,
kuulata olematut sammukaja ja
kasvatada kurbust noorte lehtede asemel

kui enam ei taha; jaksamata kanda
kevade raskust, omasemat sügistalvele.

Leida vikeraar kukuvas veepiisas ja pisaras,
nautida vaikust, kus puudub päevamüra ja
oodata rõõmu õisi puhkemas pungadest.

Sest õues on kevad, mis kustuda lootust ei lase.

(mahlakuu 16., 10221)

Head soovid kaotavad mõtte,
kui kaob edasipüüd ja taht.
Mis kasu on soovist "Jõudu!",
kui on alles vaid valuvahk
kõikehõlmav ja mattev, nii et
surmavalugi tundub pääs.
Jõud vaid pikendaks piina.
Tahaks nõrkust, et alla anda,
jõudu teistel ehk tarvis on.

(mahlakuu 13., 10221)

Iga lõpp on millegi uue algus.
Uus linn, uus elukoht... uus elu?
Mis jääb vanast alles peale mälestuste,
võib loota et pigem õnnelike kui kibedate?
Kas jääb alles see, mida tahad alles hoida
või Fortuuna pimeda käe poolt
puruks pillutud peavad saama
ühtviisi nii asjad kalliste mälestustega
kui need mis midagi ei tähenda?
Asjad kaovad - varem või hiljem.
Elu jääb - parem või halvem.

(mahlakuu 13., 10221)

Lahkudes kohast, kus
nähtud palju
- nii halba kui head -
jääd mõtlema,
oli see kodu või peatus teel?
Olin siin õnnelik?
Mida on rohkem,
nummerdatud tunde, minuteid,
või neid mis möödusid tuuletiivul?

(mahlakuu 13., 10221)

Pisar

Kruusitäis pisaraid
Nutetud hirmust ja ettevalust
Hoides siiski veel kümne küünega kinni lootusest, samas
Keelates end lootmast,
keelates uskumast head.

Kruusitäis pisaraid
Nutetud üksi ja pimedas
Anudes kelleiganes lohutavat kätt ja õlga, samas
Kartes et keegi tuleb
Kartes et keegi näeb

Kruusitäis pisaraid
Nutetud teiste teadmata
Valgete lillede peenrale, et nad kasvaksid lumeski, aga
Kes need sealt leiab?
Kes tahab, kes korjab?

Lilli, mis on hõbedast,
mitte jääst.

(urbekuu 17., 10221)

Hingekuu

Öö on pime
ju väljas on hingede kuu
Pole ime...
On see tuul, mis seal hüüab umbluu?

Toas on valge
Ja ahjus pea valmimas sai
Lõhnab hästi...
Hea käsi teeb kassile pai.

(12. kooljakuu päev, 10220)

*

Ei suuda igatseda
soolalinna
kus juured on kaldakivis
Igatsen vaid teise kaldata vett
mida siit ei paista.

Sinna jõuda võib unes
või ohvreid tuues
vaid viivuks
Ärgata unest siin müürita linnas...
Rohi on mujal rohelisem.

(kooljakuu 10220)

*

Tantsides üksinda
Keegi ei näe
Peale peeglisilmade

Hingates muusikat
Mõteldes jalgadega
Unustades maailma

Vabadus...

(kooljakuu 10220)

*

Kõige kallimale

Astu sisse,
ulmakuningas punases mantlis.
Tule või läbi unenäopeegli
ja ütle, et siin on hea.
Ütle, et sind hoidvad
ahelad on vaid paberist,
säärasest õhukesest ja
äravisatavast.

Sest mina ei oska
liikuda unedes.
Olen vaid Tuhkatriinu
ilma haldjast ristiemata,
ja loodan, et king
on niisamagi paras.
ja loodan, et hing
ei pigista.

(11. kooljakuu päev 10220)

Muinasjutt

Tuleb prints.
Kuusemetsasilmine.
Haldjakulmne.
Tihnikuripsmene.
Näeb see pilgunool südamepõhja?

Annab käe.
Marmorraiutu.
Siidilihvitud.
Kõikeoskava.
Ulatun ma selleni?

Sosistab sõnu.
Tähesäravaid.
Uduõrnu.
Hingeläbistavaid.
Kuulen ma neid?

Avan südame,
et näeks.
Sirutan,
et ulatuks.
Pingutan,
et kuuleks.

(11. kooljakuu päev, 10220)

*

Üks suvine asi vajus netipuuduse tõttu teiste paberite vahele.

Läbi on saamas
see üürike õnnelik suvi

Ja kuigi veel kuu
teda olema peaks ju järgi
kui vaadata kalendrit

on päevade sisustust silmates
ta otsas juba homme,
ehk kestab ülehomseni.

Siis tuleb sügis
Tagasi suurde linna
Ma harva vaid satun

On kurb
et kõik kõige parem
nii kiiresti läbi saab.

Jää viivuks veel,
kuldne, suurepärane,
soe ja õnnelik suvi.

(30 heinakuud 10220)