Kes sa oled?
Kes sa selline oled,
tavaline inimene,
kes armastab kevadet ja päikest,
jälestab pori,
ostab oma jõulukingid viimasel minutil
ja jaanipäeva umbusklikult suhtudes
jõuab ikkagi linna suurimale möllule?
Kes sa oled,
sina kelle ette ma
luule laiali laotan,
asjad millest pahatihti
isegi mina aru ei saa,
(aga kirjanduskriitik saab -
ta teab täpselt, mida autor mõtles),
et sulle öelda midagi,
mis ei pea olema uus, aga
vähemalt selles hetkes vajalik.
Ja sina, kriitik,
kes sina oled?
Kas sa oskad tegelikult arvata,
miks ma räägin või kellele?
Millest ma räägin ja miks just nii?
Võibolla sa oled kuus aastat
ylikoolis käinud ja harjutanud, kuidas arvata.
Ma olen näinud,
mida kriitik arvab -
ja kuulanud, kuidas autor selle yle naerab.
Kes mina olen?
Mulle meeldib kevad ja päike,
jälestan pori,
jään jõulukinkidega alatasa hilja peale
ja viimased kuus jaanipäeva on
hõlmanud muuhulgas tõesti, ka grillvorste.
Ma arvan et ma tean, mida ma öelda tahan,
ma käin ylikoolis ja harjutan arvamist,
näen kymmet võimalikku tõlgendust
igale iseenda tekstile
(ja ei saa ikkagi aru, mis see õige on).
Kes ma, autor, olen?
Tudengiplika, just nii vastutustundetu kui veel saab,
elan mööda linna nagu kymned sarnased,
noor ja ylbe -
ma oskan öelda midagi vajalikku maailmale! -
ja tahan, et sa mu kõigi maskeeringute tagant
alati ära tunneksid. Silmade järgi näiteks,
sest nii on raamatus.
(19 sygiskuud 10226)
19 september 2013
Leidis laua pealt Tho kell 4:58 PM
Sahtlid: enesepilt, midagi uutmoodi, Pudinad
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar